Postitused

Mis moodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

Vabade litsentside loomingu edastamiseks on olemas copyleft edasikandumisklausel, et tuletatud loomingu levitamisel ning tehes muudatusi oleksid originaalse säiliksid esialgsed õigused ja vabadused. Selle alusel on ka hea teha litsentsivalik. FSF (Free Software Foundation) alusel on copyleft’i litsentsid jagatud lihtsasti arusaadavasse, nelja kategooriasse: Väga tugev Tugev Nõrk Puuduv copyleft Väga tugeva copyleft litsents (AGPL – Affero General Public License) - siia kuulub näiteks  AGPL (kasutajateks on näiteks Ampache ning OpenLibrary . Sätestav AGPL litsents nõuab, et kõigile komponentidele peaks jääma sama litsents, mida on levitatud võrgu kaudu. Veidi erinev on tugev copyleft (GNU GPL – General Public License). Siia alla kuulub näiteks FreeDOS. Tugeva ja väga tugeva erinev omadus on see, et GPL-i litsentsi juures ei loeta tarkvara levitamiseks seda kui tarkvara komponente kasutatakse ka võrgus. Muus osas peab komponentide juurde jääma sama litsents. Nõrk (GNU LGPL, Mozilla Avali

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi "The Case for Copyright Reform" hinnang 2. peatükile

Autoriõiguste reformimisel on antud positiivne ettepanek mitteärilistele autoriõiguste piirangute mittekehtestamisele. Sellisel juhul ei piirata sisuloojate (youtube, tiktok jms) põhiõigusi, et säiliks kultuuriline väljenduse vorm. Hinnang kuuele punktile: 1) Ei tohi olla olukorda, et keegi saaks väita nii et on kirjutanud ABBA või Paul McCartney laule, sest see on jabur. Kuivõrd see on reaalne probleem maailmas, peaks see olema see oleks ikkagi ebaseaduslik. Hea ettepanek, sest moraalne õigus peaks siiani kehtima. 2) Praegused piirangud ei tohiks kehtida tavakodanikele, kes soovivad faile või laule enda vahel jagada. Kuid tänapäeval on autoriõigused arenenud nii kaugele, et see seab tavakodanikele ranged piirangud. See ei tohiks nii olla, sest igapäevainimesed ei kasuta failijagamist ärilistel eesmärkidel. 3) Hetke seisuga on kaitstud tööd elu + 70 aastat takkaotsa. Kindlasti peaks seda aega vähendama, sest äriline eesmärk on juba täidetud ja sisuloojale on keeruline ühiskonnas oma pa

Virginia Shea 10 käsust ja too ajaveebis mõni hea näide omaenda kogemustest.

Võtan enda jaoks arutlusele esimese punkti. 1.  Ole inimene  -  Olen alati täheldanud seda, et kui inimestel esinevad eriarvamused, siis ei pea olema teistega olema üleolev. Nii palju kui on ka inimesi on ka eriarvamusi. Näiteks uudistekommentaariumis lähevad inimesed omavahel sõtta, ehk keegi peab alati teisest üle olema, selle asemel et normaalselt üksteistega läbi arutada või küsida miks keegi sedapidi arvab. Seda on eriti hea näha delfi või postimehe kommentaariumisektsioonis, kus leidub alati inimesi kellel pole oma ajaga mitte midagi paremat teha, kui teist täiesti suvalist inimest sõimata oma arvamuse avaldamise pärast. Igapäevaelus käituvad inimesed silmast silma kohtudes hoopis teistmoodi, sest tagajärgi on kohe tunda, kui kellegi näo otse täis sõimad. Sama ei saa öelda foorumite ja multiplayer mängude kohta, kus väga tavapärane on üksteist halvustav ja üleolev käitumine. See ongi tingitud asjaolust, et tekib "puutumatuse" tunne, sest keegi ei saa sinule füüsiliselt

Ajaveebiartikli uue meedia mõju traditsioonilisele, tuues eraldi välja kõige positiivsema ja kõige negatiivsema mõjuteguri

Valisin välja 2 mõjutegurit, mis on minu jaoks kõige positiivsem ja negatiivsem. Alustame positiivsest :) MUD rollimängud Elasin teises linnas ja polnud sõpru kooli lähedal, eelistasin aega alati netiavarustes veeta. Jõudis ka minuni hetk, kus avastasin WoW (world of warcraft) mängu, mida mängis juba minu vend ja tema lähedased sõbrad. Algul ei arvanud sellest midagi, kuna nägin seda lihtsalt ajaveetmisvõimalusena sest polnud mahti tegeleda spordi ega teiste aktiivsete "päris tegevustega".  Sellest aga kasvas minu jaoks välja enda proovilepanek ja üksteiste e " playerite " vastu mängimine, terve kogukond inimesi oli koondunud ühte mängu kus korraldati üritusi, raide ja tegevusi, millele oleks raske vastandit leida päriselust. Ehk heaks näiteks arena või battleground mängud, kus inimesed võtavad kõik oma saadud teadmised ja oskused ja esindavad seda mängides võimalikult heale tasemele. Parema tasemega mängijad hoidsid rohkem kokku, leides erinevaid eeliseid ja uus

Interneti varasemast ajaloost 2 (tehnoloogiat, praktikat, kommet jne), mis on tänaseks välja surnud

Esimene keskkond mida kasutati postituste tegemiseks - bulletin boards   1980-1990 aastatel kasutati BBS-e (bulletin board system) enne interneti tulekut arvutite omavaheliseks ühendamiseks. Bulletin boardidesse said inimesed jätta sõnumeid ja üles laadida faile, mängida teksti baasil ülesehitatud arvutimänge.  Enamasti toimus interaktsioon omavahel samas maakonnas, et vältida dial-up telefonipõhise ühenduse arveid. Kui kõne läks maakonnast kaugemale, pidid selle eest maksma ja nii tekkisid suured BBS kommuunid Põhja-Ameerikas.  Bulletin boardid olid populaarsed kuni interneti erinevate saitide tulekuni. Mõni neist veel opereerub, aga vaid nostalgiliste emotsioonide tekitamiseks.  Esimene remote arvutite vaheline suhtlus - Telnet Telnet oli esimene arvuti kaugühenduse tehnoloogia, läbi mille sai arvutitele anda kaugelt käsklusi läbi command line terminali. Ehitust viis läbi meeskonad, kes oli loonud ARPANET-i selle, 1960ndatel aastatest. Esimene Telnet versoon tuli välja 1983 aastal ni

Kolm põnevat IT-lahendust 04.02.2022

Kujutis
Panen kirja enda jaoks kolm olulisemat IT ajaloolist lahendust Esimese transistori loomine aastal 1947  Selle loomine andis kiire arengu arvutite üldisele suutlikkusele. Kunagi varem polnud nii väikesele alale suudetud ära mahutada nii suur arv lüliteid ja samal ajal täites funktsionaalsuselt täpselt sama ülesannet. Sisuliselt asendas transistor suuri ning kobakaid vaakumtorusid. Eeliseid transistori ees oli mitmeid: ei tarvitanud nii palju voolu, ei kuumenenud üle ja ei vajanud nii suurt hooldust. Vaakumtorudele kulutatud energia ja kallis tootmine ei tasunud ära, sestap mindi kiirelt üle uue tehnoloogia peale.  SMB protokoll Lühidalt öeldes on see protokoll loodud, et võimalikuks teha ühenduse loomine võrgul asuva ketta või failisüsteemi ning arvuti vahel. Ehk kui on vaja andmeid saata kahe erineva seadme vahel, siis seda tehakse, kasutades SMB protokolli mis hakkab andmepakette saatma, hoides seda turvaliselt kaitstud ja ühtsena. Algselt kasutati DOS (disk operating system) failisüs